Jump to content

Wp/lua/Human gastrointestinal tract

From Wikimedia Incubator
< Wp | lua
Wp > lua > Human gastrointestinal tract

Tshitupa tshia mubidi tshia muntu, anyi tshitupa tshia munda tshia muntu, ntshitupa tshidi tshidia biakudia, tshitshibula bua kupatula bukole ne bintu bidi bikolesha mubidi, ne tshipatula bia bungi bu bintu bia munda.

Dijimija dia biakudia didi ne mushinga bua kukosolola biakudia mu bintu bidi bikolesha mubidi, bidi mubidi wenza nabi mudimu bua kupeta bukole, dikola dia selile ne dilongolola dia selile.

Patudi tudia, biakudia bidi bitafuna ne bikosolola mu bitupa binene.  Pashishe badi babakudimuna mu tu-molecules tukese (bintu bidi bikolesha mubidi) bua kubuela mu mashi [mushindu udibu ne bua kukonkonona].  Bikuabu bidi bishala bidi biumbushibua kudi mubidi mu mushindu wa bintu bia bukoya (mashinyi).
Mushindu wa kudia udi mushilangane bilondeshile mishindu ya nyama ne mikuabu.  Tshilejilu, bamue nyama batu ne tshifu tshidi ne nzubu ya bungi.
Ku tshipiminu tshia embryologie, tshiamu tshia dijimija natshi biakudia tshidi ne bitupa bia bungi bia embryo: tshina tshia mukana ne tshifu bidi bifumina ku ectoderme, eku tshitupa tshikuabu tshia tube tshidi tshifumina ku endoderme.
Tshiamu etshi ntshintu tshidi tshipita mu bitupa bishilashilangane bidi biakudia bidia kudi bifukibua bidi ne muoyo bidi nabi.  Biakudia ebi bidi bibikila ne bintu bia mu tshifu, chyle ne dietary chyme.  Mu tshibombi etshi, midimu mishilashilangane ya biamu ne ya tshimuma neyikudimune biakudia mu bintu bidi bikolesha mubidi.
Dishintuluka dia bintu didi dienzeka ku diambuluisha dia tshiamu tshia kudia ne tshitupa tshia mifuba tshidi pabuipi ne tshitupa tshia dijimija dia biakudia.  Dishintuluka dia bintu didi dienzeka ku diambuluisha dia tshisumbu tshia enzyme (catalyse enzymatique).  Dishintuluka dia enzyme edi didi disangisha ne pH udi wambuluisha bua kuenza malu aa.  Tshilejilu, pH wa tshifu udi 3 paudi muindile bua kudia.
Mudimu munene wa tshitupa tshia dijimija dia biakudia udi wa kusangisha ne kuangata bintu bidi bikolesha mubidi mu mashi ne mu dienda dia mashi ne kumbusha bintu bidi kabiyi mua kubuela mu mashi.
Kadi, tshitupa tshia dijimija dia biakudia tshidi kabidi ne midimu mikuabu ibidi:
•mudimu wa dikuba dia mubidi;
•mudimu wa endocrine.