Wp/lua/Bronze Age
Tshikondo tshia tshiamu tshia mitaku ntshikondo tshia malu a kale ne a kale tshidi tshimanyike ku dikalaku dia tshiamu tshia mitaku, dina dia pa tshibidilu dia tshiamu tshia mitaku ne tshiamu tshia mitaku. Tshikondo tshia tshiamu tshia mitaku tshidi tshilonda tshikondo tshia ndekelu tshia Neolithique ne tshidi tshilua kumpala kua tshikondo tshia tshiamu mu bitupa bia bungi bia buloba bua kale. Wakashiya bintu bia mushinga mukole bu mudi bia tshilele tshia Nuragic mu Sardaigne, tshibumba tshia Cucuruzzu ne mpingu ya menhir ya Filitosa mu Corse, bia tshisamba tshia Cycladic mu Grèce ne tshia Minoan mu Crète, anyi mene tshitupa tshia Stonehenge mu Angleterre, udibu babikila ne: Stonehenge III.
Mu tshimfuanyi, mu bitupa bia pa buloba mudibi ne mushinga ne bilonga (Moyen Orient, Mputu, Afrike wa ku Nord, Asie), tshikondo tshia tshiamu tshia mitaku tshidi tshienda tshipita bidimu bitue ku binunu bibidi, kubangila mu 2700 too ne mu 800 kumpala kua Yezu. BC, kadi ne dishilangana dinene bilondeshile miaba idibu bangata. Mu Amerike, bantu ba kumpala kua tshikondo tshia Colomb bavua ne malu a tshiamu tshia mitaku (Chalcolithic) too ne pavua bena Espagne babakuate, kadi malu makese a tshiamu tshia mitaku.