Wp/liv/Jērnaz

Jērnaz Pisum sativum
Vōlikšimi	Stōdõd Plantae
Phylum	Eudicots
Klas	Rosids
Order	Fabales
Aim	Fabaceae

Jērnaz (Pisum sativum) um ikš tarā stōdõz, mis jelamiz igā um ikš āigast. Se um vil āigast-āiga stōdõz mōīlma kūožiz; istāntimi võib suggõ tallõ kuņtš sõvvõ īrgandõksõs. Mǟrlimi jērnaz svarā um 0.1—0.36 grammõ. Jernõd ja pubād āt pōgõdõks vīļad. Pōgõz um immõr 7 cm pitkā ja sīesõ um vīž sōņõst īdõks sōņõ jaddõ sīemgidi. Sīemgõd verm võib vȱlda mõiti, vālda, ōļaz, vīri agā brūni. Kiļļõd sīemgõdõks jernidi vaļmõstõbõḑ kīlmatimizõks agā kūjastõmizõks. Kūjidi jernidi võib jovvõ ja nēšti tīedõ jernõ-rokkõ. Sīebõd tūorõztiz, kīlmatõd agā konserv sizāld. Ilāli jērnaz kazāb Mōd-vail-mier aigās ja Ležgõl-Mōgõrs.

Kazātimi

Um aŗīņţõt amši kuod-tarīs un industriālistiz kīlmatimizõks agā konservõd pierāst. Immõr kuolm nēļasjaggõ amšti mōīlma mōarīņtimiz nurm-jernõ zortõ kazātõbõd Kīnamōl; pǟgiņ kȭlbatõbõd lūomõd-sīeţkõks. Uskõbõd, ku jērnaz vȯltõ pitkād kazzõn set kȭlbatõmizõks jērnaz jov, kūjastõd jernõd agā lūomõd sīeţ. Mõltsizt jernõd sīemi īrgiz obīzõs vidū-āigas ja tarā zortõd vȯltõ aŗīņţõt obbõm. Siedā kazātõbõd nei rištīngd tūoitõks až ka lūomõd sīeţkõks. Sīestõ kȭlbatõbõd tūoitõks irdistiz sīemgõd, bet mingizt zortõd pōgõd ātõ ka sīetõbõd.

Jernõd zortõd

Jernidi um vȯlmizõs mingiži zortõ, missõst tǟdzizt āt tarā-jērnaz ja nurm-jērnaz. Nurm-jernõ ēdrõmõd āt punizt ja piškimizt, sīemgõd vaļmõks-sōmiz āigal brūnlikiz-ōgizt. Tarā jernõ ēdrõmõd āt vāldad, sīemgõd aļļõd agā vīrizt. Jernõ zortõd āt mõitizt īdtuoizõst ka lēḑõd pūolstõ. Nurm-jernõdõn um kakš kuorrõ, siz pōŗiņ võzādõks, mis äbţõks stōdõz võib tigtõ mingiz ažā pǟl. Pūold lēḑõdõks zortõdõn āt piškizt lēḑõd lǟnd tsūnkõrõ, ja bäz līedidi zortõdõn ka kuorrõd um bäz vaļmõks-sōmõt. Kuigid jernõ puţkõd āt itt jõvāgit knaššõd, set veitõ kukīži võibõd põrmõ-kāndõ nēḑi, ja jērnaz um pigātagā tikkiž īž-pȯrm-kāndaji stōdõz. Pǟgiņd jernõ ummizt tulbõd setku īdstõ gēnstõ mis pierāst Gregor Mendel vȯņštīz ulzõ sēļtõ genētika pandõkst.

Pūojlimizt kazātimiz mōd

Jērnast kazātõbõd pǟažāliztõks pūoj-pūol-kierā pǟl. Kūjad jernõd pūojlimizt vaļmõstijizt um Prantsūzmō, Ukraina, Krīevõmō, Kīnamō ja Kanāda, aļļõd jernõd kazātõbõd īžkistiz Amērikõs, ja Eirōpõs laigāld kȭlbatõd.

Istōrij

Jērnaz um ikš muinizõst rištīng kazātõt tarā stōdidi. Se um perīņ Ležgõl- Mōgõrstõ, kus jērnast um sīedõd jubā 7500 jkr. Äb ūo sieldõ, kas se vȯļ mõtsāļi agā jubā kazātõt jērnaz . Jērnaz vȯļ laigāld lagtõnd Vežgõr-Āzijs sōņõst Mōd-vail-mier Himālaja mägūd sōņõ. Ežmizt arkeolōgizt lieudõmizt jernõd perīņ kiv āigald, 5000-4000 jkr Ēgiptmō, Sīrij, Tirkmō ja Jordānij mōšti . 2000 jkr vȯltõ jernõd laigāld lagtõnd ka Indijs ja Eirōpõs. Jernõd tūoitõ Kīnamōlõ Pärsijõst immõr 400, ne tūoitõ Amērik Ītõnd-valdõd varāliz kolōnij āigal.

Tuoitõmiz vǟrt

Jernis um pǟgiņ proteīnõ ja B ja C vitamīnõ. Vīļa-nītõmiz āigal jernis um amā saggõld iļ 20% proteīnõ ja 48 -62% siž-vež-ainidi. Aļļõd, bäz ūdõmõt kȭlbatõd jernis proteīnõ um irdistiz immõr 6-10% ja siž-vež-ainõd um saggõld alā 10%. Ka um jernis vel pōŗ protsentõ razzõ.