Wp/kea/Rafórma Prutestanti

Rafórma Prutestanti foi un muvimentu déntu di kristianismu oropeu di séklu XVI ki raprizenta un dzafiu ralijozu i pulítiku pa Grexa Katóliku i, spisialmenti, pa otoridadi papal, kumó dikurénsa di uns kusa ki éra persibidu kuma érus, abuzus i dizikilibris kumetidu pa kléru. Es Rafórma inisia prutestantismu, len di ser kunsideróde un di kes ivéntu ki marka fin di Idadi Médiu i inísi di Idadi Mudérnu na Orópa.
Nbóra ta kunsideróde, jeralmenti, ki Rafórma kumesa ku publikason di Nuvénta i Sinku Tézis di Martin Luter, na 1517, el so foi skumungóde pa papa Lion X na xaneru di 1521. Dispos di Asenbleia di Vorms, Dikrétu di Vorms foi imitidu pa kundena Luter kumó un eréji notóri i pruibi ofisialmenti tudu sidadons di Sakru Npéri Rumanu-Jermániku di ta difendi o prupaga si ideas.
Disiminason di prénsa tipugráfiku, di Johannes Gutenberg, pasa ta izisti un mei pa rápde prupagason di matiriais ralijozu. Dispos di ser diklaróde fóra di lei, Luter subrivivi pamodi Fridiriku III, Iletor di Saksónia pruteje-l. Es muvimentu inisial, ki okore na Alimanha, na sakuénsa diversifika ku surjimentu di otus raformador, suma Huldrych Zwingli i Djon Kalvin.