Jump to content

Wp/kea/Radiason ultraviuléta

From Wikimedia Incubator
< Wp | kea
Wp > kea > Radiason ultraviuléta
Imáji di Marti na un fóls kor obitidu trabés di ozerbasons si sónda MAVEN na faxa di ultraviuléta

Radiason ultraviuléta (UV) é un radiason iletrumaginétiku ku un kunprimentu di ónda más pikénu ki kel di lus vizívi, i más grandi ki kes di rais x, di 380 nm ti 1 nm. Ultraviuléta ta siginifika más ólte ki viuléta, pamodi viuléta é kor ku kunprimentu di ónda más kurtu i más grandi frikuénsa.

Kantu kunsideróde ifetus di rais UV pa saúdi umanu i pa mei anbienti, es rais ta klasifikóde kumó UVA (400 — 320 nm, tánbi txumadu di lus negru o ónda longu), UVB (320 — 280 nm, txumadu di ónda médiu) i UVC (280 — 100 nm, tánbi txumadu di UV kurtu o jermisida).

Maiór parti di radiason UV ki Sol ta imiti é abisorbidu pa tumusféra di Téra. 99% di rais ultraviuléta ki ifetivamenti ta txiga na superfís di Téra é di tipu UV-A. Radiason UV-B é parsialmenti abisorbidu pa ozoni di tumusféra, mas kel purson di-sel ki ta txiga na Téra é rusponsávi pa koza danus na péli. Xa kel radiason UV-C é abisorbidu na si nteréza pa oksijéni i ozoni di tumusféra.