Wp/kea/Nobu Iórki

Nobu Iórki, ofisialmenti Sidadi di Nobu Iórki (na ngles: New York City – NYC), é sidadi más pupulozu di Stadus Unidu di Mérka; si Rijon mitrupulitanu di Nobu Iórki sta entri kes ária más pupulozu di mundu. E tánbi é tirseru sidadi más pupulozu di Mérka, tras di Sanpaulu i Sidadi di Méxiku. Lukalizóde na un stadu omónimu, es sidadi ta izersi grandi npaktu na kumérsi, finansas, mídia, arti, móda, piskiza, teknulujia, idukason i ntritinimentu di tudu mundu.
Nobu Iórki ta abriga sédi na Organizason di Nasons Unidu, u-ki ta torna-l na un npurtanti séntru pa asuntus internasiunal. El sta situóde na un di kes más grandi portus natural di mundu, i é kunpostu pa sinku distritus (boroughs, na inglês): Bronks, Bruklin, Manhátan, Queens, Ilia di Staten. Ku un pupulason di más di 8,8 milion di abitantis distribuídu na un ária di téra di 778 kilómetrus kodradu txaskan, Nobu Iórki é, entri grandi sidadis di Stadus Unidu di Mérka, kel ki é más densamenti puvuadu. Ku sérka di 800 lingas diferenti é flóde na si tiritóri, Nobu Iórki é sidadi ku más grandi diversidadi linguístiku di planéta.
Nobu Iórki foi fundóde na 1624, pa kulonus di País Baxu, kuma un lukal di kumérsi, sendu numiadu Nobu Amsterdan na 1626. Es sidadi ku si rudóis foi tumóde pa Renu di Nglatéra na 1664; ku isu, el pasa ta fasi parti di Npéri Britániku. El tivi si nómi alteradu pa Nobu Iórki dispos ki rai Karlus II di Nglatéra kunsedi es téras pa si armun, Djaimi II di Nglatéra, ki na épuka éra Duki di Iórki. Nobu Iórki funsuna kuma kapital di Stadus Unidu di 1785 ti 1790, sendu más grandi sidadi di es país désdi 1790.