Jump to content

Wp/kea/KOVIDI-19

From Wikimedia Incubator
< Wp | kea
Wp > kea > KOVIDI-19
Sintómas di Koronavírus (KOVIDI-19)

KOVIDI-19 (Koronavírus) é un duénsa kozadu pa un vírus ki podi pasa di algen pa algen. Kel vírus ki ta koza KOVIDI-19 é un nobu koronavírus ki dja spadja na mundu nteru. Sintómas di KOVIDI-19 podi baria di un duénsa lébi (o sen sintómas) pa duénsa gravi.[1]

Bu podi fika nfetadu trabés di kuntatu pértu (sérka di 6 pe o distánsa di dos brasu) ku un algen ki teni KOVIDI-19. KOVIDI-19 é prinsipalmenti transmisívi di algen pa algen. Bu podi fika nfetadu trabés di gótas raspiratóri óra ki un algen nfetadu tosi, spira, o fala. Bu podi panha-l tánbi trabés di tóki na superfísi o obujétu ki teni vírus na el, i lógu dipos toka bu bóka, naris, o odjus.[1]

Na es mumentu, ka ten nun vasina pa pruteji kóntra KOVIDI-19. Midjór manera pa bu pruteji bu kabésa é pa ivita ser spostu pa vírus ki ta koza KOVIDI-19. Fika na kaza másimu pusívi i ivita kuntatu pértu ku otus algen. Uza un kubertura di róstu di panu ki ta kubri bu naris i bóka na lugaris públiku. Linpa i dizinfeta superfisis ki ta tukadu ku frekuénsia. Laba bu mô frikuentimenti ku sabon i agu pa palumenu 20 sugundus, o uza un alkua-jel ki ten palumenu 60% di alkua pa dizenfeta mô.[1]

Fazi konpra di kumida i ramedi, ba dotor, i fazi atividadis bankári pa internéti si for pusívi. Si bu ten ki bai pisualmenti, fika palumenu 6 pe lonji di otu algen i dizinfeta kuzas ki bu ten ki toka na el. Opta pa ntrégas di kumida, i limita kuntatu pisual másimu pusívi.[1]

Fika na kaza si bu stiver duenti, tirandu s'é pa rasebi kudadus médiku. Ivita transpórti públiku, taksis trabés di aplikativu, o taksis normal. Supara bu kabésa di otus algen i elmara di stimason na bu kaza. Ka ten nun tratamentu spisifiku pa KOVIDI-19, ma bu podi buska kudadus médiku pa djuda lebia sintómas. Si bu mesti atenson médiku, txuma antisipadamenti.[1]

Tudu algen ta kóri risku di panha KOVIDI-19 Adultus más bédju i algen di kalker idadi ki ten prubulémas di saúdi sériu podi sta na risku más grandi di fika gravimenti duenti.[1]

  1. 1 2 3 4 5 6 https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/downloads/2019-ncov-factsheet-Cape-Verdean-Creole.pdf