Jump to content

Wp/kea/Ipistemulujia

From Wikimedia Incubator
< Wp | kea
Wp > kea > Ipistemulujia

Ipistemulujia (di gregu ἐπιστήμη: kunximentu sértu, siénsa; i λόγος: diskursu, studu), é kel róm di filuzufia ki ta izamina naturésa, oriji i limitis di kunximentu. Tánbi txumóde di tiuria di kunximentu, el ta splora tipus diferenti di kunximentu, kumó kunximentu diklarativu sobri fatus, kunximentu prusidimental na fórma di abilidadis, i Kunximentu pa familiaridadi, dikiridu trabés di spriénsa. Kes ki ta trubaia kumó ipistemólugus ta studa kunsetus di krénsa, bardadi, djustifikason ku obujetivu di konprendi naturésa di kunximentu. Pa diskubri kuma kunximentu ta surji, es ta nvistiga fontis di djustifikason, u-ki ta nklui pirseson, introspekson, mimória, razon, tistimunhu.

Skóla di sitisismu filuzófiku ta kistiona kapasidadi umanu di dikiri kunximentu, nkuantu falibismu ta garanti ki ka ta izisti sertéza abusulutu sérka di kunximentu. Na si studus, npiristas ta sustenta ki tudu kunximentu ta bin di spriénsa pirsebidu; dja kes kunxide suma rasionalistas ta kardita ki alguns kunximentu ka ta dipendi di spriénsa. Kuerentistas ta argumenta ki un krénsa é djustifikóde kantu el é konsistenti ku otus krénsa. Di si lóde, fundasionalistas, ta difendi kui nun djustifikason di krénsas báziku ta dipendi di otus krénsa. Nternalismu i sternalismu ta dibati si un djustifikason é diterminóde apénas pa stadus mental o tánbi pa sirkunstánsas ki sta fóra di es stadus.

Ipistemulujia ta pusui otu róms distintu ki ta kunsentra na kunximentu di kanpus spisífiku, sima sientífiku, matimátiku, mural i ralijozu. Ipistemulujia naturalizadu ta bazióde na métudus i diskubértas npíriku, nkuantu ipistemulujia formal ta uza instrumentus formal di lójika. Ipistemulujia susial ta nvistiga aspétus kumunitári di kunximentu, i ipistemulujia stóriku ta izamina si kondisons stóriku.

Ipistemulujia sta ntimamenti ralasionóde ku pisikulujia. Es últimu ta ntendi krénsas di pisoas désdi sis palabras i asons, nkuantu ipistemulujia ta studa nórmas ki ta kunduzi valiason di krénsas. E tánbi ta interkunekta ku kónps suma tiuria di disizon, idukason i antropulujia.

Purmeru rafliksons sobri naturésa, fontis i alkansi di kunximentu ta nkontróde na filuzufia di gregu antigu, di indiana i xinês. Na priúdu midieval, ralason entri razon ma fe foi un téma sentral. Dja éra mudérnu foi karatirizóde pa pirpetivas di npirismu i di rasionalismu. Ipistemólugus di séklu XX izamina kunpunentis, strutura i balor di kunximentu, i es ntegra na es izami txeu kunprensons di siénsas natural i di linguístika.