Wp/kea/Antéru Simas
Antéru Simas (o Antero Simas, na linga purtugês), é un otor kauberdianu ku sérka di korénta konpozison gravóde pa txeu artistas difrenti. El ben di un família di múzikus: si dónu ta tokaba viulin i si pai ta tokaba klarineti. Ku dés anu di idadi, el ganha si purmeru viulan i un tenpu dipos dja-l kumesa skrebe muskas.
Na 1976, Simas bai pa Dja di Sal trabadja na um npréza ki dipos bira Oroportus i Suguransa Aériu (OSA, o ASA na sigla di linga purtugês pa Aeroporto e Segurança Aérea). Na es ilia, Antéru rankontra un bédju amigu, Tonekas Marta, ki dja staba nvolvedu ku serenatas i ki di li pa dianti torna prinsipal ntérpriti di muskas skrebedu pa Simas.
Na 1987, Antéru Simas rasebe prémiu di midjór konpozitor di kel anu na Kauberdi, na konkursu Tudu Mundu Kanta, ki ti na 1986 ta boltadu pa premiason apénas di kantoris, i ki, na 1987, kumesa premia tánbi konpozitoris. Na anu siginti, Prémiu B.Léza rakonhisi-l, djuntu ku Manuel de Nóvas, suma kes dos otor ki skrebe dos midjór létras di kanson na dés purmerus anu désdi ndipendénsa di Kauberdi, ki foi kunkistóde na 1975.
Si konpozison más konxedu é Dóxi Géra (divulgóde kumó Doce Guerra, ku titlu na purtugês), grabadu pa ikóniku artista Sezária Évora. Len di es-li, si muskas foi gravóde pa Neuza, Mirri Lobu, Rui di Bitina, Ana Marta, Xiomara Barbosa i munti otus.
Simas lansa un úniku disku, txumadu “Kriolu”, na 2009, i el skrebe tudu es muskas li: Alma Viulon, Kretxeu di Nha Bida, Dansa di Nos Ilias, Distinu di Krióla, (parseria ku Tonekas Marta), Diva, Dóxi Géra, Dóna Áfrika, Skuta-m, Fijdu Rei di Funaná, Folklóri i Bida, Ómi di Mil Glória, Djuana Santana, Kriolu, Manel Piskador, Maria Koxa Rudóndu, Maria da Grasa, Na Dia di Bo Ragrésu, Natalinu, Nha Maninha, Nha Mórna, Nha Sodadi, Nha Sonhu, Praia Maria, Privatizason di Klima, Rabolu Di Mi Ku Maria, Raspósta di Góte Pingóde, Rótxa Nu, Stadu di Nason, Súplika, Boltinha di Amor na Santiagu.