Jump to content

Wp/kai/Nasarawa

< Wp | kai
Wp > kai > Nasarawa

Nasarawa


"Home of Solid Minerals"

Gii ta jahaa ma Nasarawa a Lanjeeriya

Tùuta

Hatimì
Bayàanai
Sim à bòo: Jaha ma Nasarawa
Country:  Lanjèeriya
Kòodinet: 8°32′N 8°18′E / 8.533°N 8.300°E / 8.533; 8.300
Hùkuuma
Governor[1]: Abdullahi Sule (APC)
Jàga tà mâiwàa: Lafia
Matemaki mà Gamna: Emmanuel Akabe (APC)
Ɗàwàa: 1 October 1996

Mbeesu mà mindì

Màalaa: 26,256 km²
Gam mà mindì: 1,869,377[2] (2006)
Mâiwàa mà mindì: 109.9/km2
Bàayàa mà jiha (GDP): $12.01 billion[3]
30th of 36 (2021)

Kwàd

Postal code: 962101
Ma'auni mà HDI: 0.549[4]
low · 23rd of 37
Lamba mà ISO: NG-NA
Jèere tà Sâunaa: www.nasarawastate.gov.ng

Nasarawa nanta sim má jáháa ga mbândi a gàbai ma gàazàa mà Lanjèeriya. Gaamatuka boo a dîbî jahaa ma TarabaPilatau, a gàazàa jahaa ma Kaduna, a njawo jahaa ma Binuwai ka Kogi, a gen jagata maiwaa ma Lanjèeriya, Abuja. Ka tootàcin mà hukuma mbad ka kuunu (13) amaa: Nasarawa, Toto, Keffi, Karu, Kokona, Akwanga, Wamba, Nasarawa Eggon, Lafia, Obi, Awe, Doma kà Keana. Jàgotà maiwàa na a ka ta jàgata Lafia.

Boo

Boo ma jahaa ma Nasarawa ciriɓtu ka tootacin ma hukuma:[5][6]

Hukuma tootai Boo
Akwanga Mada;Eggon; Fulani; Hausa; Ninzo; Numana;
Awe Tiv; Hausa; Fulani; Gwandara; Eggon; Goemai; Lijili; Tiv; Wapan
Doma Tiv; Alago; Eggon; Agatu;
keffi Hausa; Fulani; Mada Gade; Eggon; Gbagyi; Gwandara; Koro Wachi
Karu Gbagyi; Mada; Gwandara; Gade
Keana Tiv; Alago; Gwandara; Fulani Hausa
Kokona Gwandara; Mada; Afo; Eggon; Ninzo
Lafia Bare-Bari; Tiv; Hausa; Fulani; Ake; Mada: Alago; Agatu; Eggon; Goemai; Gwandara; Kofyar; Lijili; Wapan
Nasarawa Hausa; Tiv; Fulani; Mada; Agatu; Alago; Basa; Egbira; Eloyi; Gade; Gbagyi; Gwandara; Eggon;
Nasarawa-Eggon Eggon; Mada; Fulani; Hausa
Obi Alago; Tiv; Migili; Eggon; Gwandara
Toto Egbura Agatu; Eggon; Gade; Fulani; Mada;Hausa; Gbagyi
Wamba Alumu-Tesu; Ninzo: Mada; Rindre, Buh; Eggon; Hausa; Fulani; Kantana; Nungu; Toro

Tootàcin mà hukuma

Ka caɗi kuunu a jahaa ma Nasarawa, Njawo, Gaazaa ka Gen.

Ka tootàcin mà hukuma mbad ka kuunu (13) sim sunèe:[7][8]

Nasarawa West Senatorial District 716,802
Karu 205,477
Keffi 92,664
Kokona 109,749
Nasarawa 189,835
Toto 119,077
Nasarawa North Senatorial District 335,453
Akwanga 113,430
Eggon 149,129
Wamba 72,894
Nasarawa South Senatorial District 811,020
Awe 112,574
Doma 139,607
Keana 79,253
Lafia 330,712
Obi 148,874

Càlàa

  1. See List of governors of Nasarawa State for a list of prior governors
  2. 2006 PHC Priority Tables – National Population Commission. population.gov.ng. 2006 PHC Priority Tables – National Population Commission. Archived at https://web.archive.org/web/20171010054745/http://population.gov.ng/core-activities/surveys/dataset/2006-phc-priority-tables/.
  3. State of States 2022 Edition. Budgit.org. BudgIT, 2022-10-13. State of States 2022 Edition.
  4. Sub-national HDI - Area Database - Global Data Lab. hdi.globaldatalab.org. Sub-national HDI - Area Database - Global Data Lab.
  5. Nigeria. Nigeria.
  6. premiumtimesng.com">Nasarawa Massacre: 'Barbarians' on rampage, By Dele Agekameh | Premium Times Nigeria. 2013-05-22. Nasarawa Massacre: 'Barbarians' on rampage, By Dele Agekameh | Premium Times Nigeria.
  7. 2006 Population Census, Federal Republic of Nigeria, National Bureau of Statistics. Archived from the original
    on 2009-03-25.
  8. List of Newly Elected Chairmen of Local Government Councils in Nasarawa State. Template:Wp/kai/Pipe Official Site of Nasarawa State. List of Newly Elected Chairmen of Local Government Councils in Nasarawa State. Template:Wp/kai/Pipe Official Site of Nasarawa State. Archived at https://web.archive.org/web/20150118231127/http://www.nasarawastatenigeria.com/blog/2014/03/24/list-of-newly-elected-chairmen-of-local-government-councils-in-nasarawa-state/.


v t e

Nigeria Jaha mà Nasarawa
Jàga tà Mâiwàa: Lafia
Tòotacin mà hukuuma
Map of Nigeria highlighting Nasarawa State

Akwanga Awe Doma Karu Keana Keffi Kokona Lafia Nasarawa Nasarawa Egon Obi Toto Wamba

v t e

Gamnoni mà Jaha mà Nasarawa

Abdullahi Ibrahim (1996–98) Bala Mande (1998–99) Abdullahi Adamu (1999–2007) Aliyu Doma (2007–11) Umaru Tanko Al-Makura (2011–19) Abdullahi Sule (2019–ànce)

Nigeria Jaha mà Nasarawa portal

v t e

Jahohi mà Lanjèeriya
Birni mà Tarayya (FCT)

Abia Adamawa Akwa-Ibom Anambra Bàuci Bayelsa Benue Barno Cross River Delta Ebonyi Edo Ikiti Enugu Gombe Imo Jigawa Kaduna Kanàu Katsina Kebbi Kogi Kwara Lagos Nasarawa Neja Ogun Ondo Osun Oyo Pilatau Ribas Sokoto Taraba Yobe Zamfara

Nigeria Portal mà Lanjèeriya