Wp/guc/Püliikü

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | gucWp > guc > Püliikü
Jump to navigation Jump to search
Chaa Wajiira, chii püliikü anaasü supula mürülaa sünain ajait'ta jee siia aikajaa kassa.

Püliikü je Püliiki (alijunaiki: burro) (Equus africanus asinus) niia wanee mürüt pichiipajewai suüpüshii tü'ü équidos. Nüpüshiikalirü chaa sümaiwa afrikajewaili a'apanüsü süpüla mürulaa natuma suülaatü V mileenia a. C., müinka sain tü'ü ama'akalirü chaa Asia, sünainjee ti'ia chii püliikü'kai a'panüshii natuma wayuunakairüa supüla ajait'ta jee siia awateera sünain ashanajirawa. Süntapaa joolü tü'ü e'ejetü, kemion ayaataka sünain apünajaa tü'ü niatainka püliikï nnojotsü, süinainje ti'ia ashaktüsü niatain sutuma kamanakat e'ejetü.

Sünainje tü'ü palaajatka akuwaitpaa, tü'ü püliikü'ka a'apanüshii chaa Europa, Asia jee siia Afrika supüla aikajaa kassa ee jawatüin, ajütaa süchiiki e'ejetü jee siia supüla eikaja wayuu. Kajat nnojolüin müin nain amaakai, kaa nnojotsü kawachiirain jee matchensali, chiii püliikü'kai mapüleesa supülaa katoülin niia, katcheenshi sünain kassa jee kamashii supüla out'ta jee siia anaashii niia supülaa waraita'a soou uuchii jee sünain mma e papülein suliia aama. Kojutshatashii sümüin mmakat wattapüna kaa jamüin chooujashi supülaa aikaja süikain'ka alijunairüa chaa mma süchiiruaka anawaka.

Püliikü sünain alaapaja chaa wajiira.

Tü'ü puliikü araajünashatasshi kaa nnojotsü ja'amüin sünain ainja kassa, joolü ti'ia shiia sutuma nnojolüin atijanüin sutuma wayuukanairua tü'ü nainraka chii püliikü supüla anaa'ja nain supüla wattain nainraka. Kapüleesü ajutaa achikii wanee püliikü sünain nnojolüin nain supüla ainjaa tü'ü münaka nümüin, kajamüin nnojotsü keirein'nain. Atijaashatashii naa mürütkana tü, nüchecherüin'nain, emijülii jee achokojüshi, eshii nain waneepiia supülaa atijaa. Süchiikejee akanajaa nain eesü supülaa aleejajawa nümaa chiii püliikü'kai supüla ayatawa jee siia emijaa; sutuma ti'ia joolü apanüshii supüla mürülaa natuma alijunayuu chaa mma wattapüna, ee nnojolüipa alüwatanüin sünain aikajaa kassa. Arajünüshii chaa wattapüna kaa jamüin apanüshi supüla sheeita sümaa tepichii.

Eree mma keet'taka akuwaitpa, tü'ü anawakaa soou püliikü, münüipaa joolü chooujaasü jee siia aitanüsü shipiia püliikü ee kakalian jee atkain sumaiwa.

Chii püliikü eesü a'apanüin supülaa mürülaa jee siia aimajaa wayuu suliia waliirü jee siia epeeyüi. Chii püliikü eesü supülaa na'apüin suwuichikana kassa ee müjülain suliia pa'aka, sünain tü makaa asoütüshi jee siia awatshiii müin niia joolü chii nülaamainka'kai nütijain kaa ein wanee kassa müjulain ee pejein.