Wp/guc/Isashii

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | gucWp > guc > Isashii
Isashii cha Wajiira

Isashii (alijunaiki: desierto): shia tü mmakat eere nnojolüin e'itüin juya, otta eere aalin walatshi sütüma ja'in ma'i ka'ikai waneepia.

Sünain wane isashii eesü mainma jasai antaka wattaje sütüma jouktaika. Tü jasaika akotchajirasü sulu'u wane mma sütüma sütchin jouktaika. Namüna münüsü sulu'u wayuunaiki. Tü wunu'uliaka eeka sulu'u mmakat eere joulüin isashiika atüjaaipa kataa o'u süka nnojolüin wüin süpüla süsüin, sütüma tü ma'aka tü suralaka mmaapüsü ma'in unapümüinshatasü sulu'u mmakat süpüla saapainjatü tü wüinka awataka shiupüna tü mmakat. [1]

Sünain wane isashii aisü miaasü sütüma nnojolüin juya. Eeka ne'e aipia, yosu otta müsia jamüshe joutka sünain mma eere eein wane isashii. Sulu'u mmakat Wajiira eesü wainma mma eere joulüin namüna süpüla jasaika, müinka sotpaa palaaka. Kapülesü kepiaa sulu'u mma eere joulüin isashii, kajamüin nnojorülesü wuin süpüla apünajaa sulu'u wane apain. Anasü ne'e süpüla arüleejaa mürüt müinka saa'in kaa'ula, anneerü otta müsia katio'u.

Sukuaippa Isashii[edit | edit source]

Tü juyaka sulu'u wane mma eere isashii nnojotsü süsa'watüin tü 250 mm süpüla juyaka. Nnojotsü mma süpüla apünajaa, sütüma tia nnojotsü süchi ee miyo'u, palitchon piichi sulu'u sütüma nnojolüin a'yatawa. Tü mma eere isashii wattasü suulia uuchi, sütüma tia tü sirumaka alatüsu sünainmüin uuchika eere joulüin tü juyaka.

Isashii sulu'u mmakat Wajiira[edit | edit source]

Mma cha wajiira

Wajiiraka mma joososü, nnojotsü juya waneepia, nnojotsü wüituin otta müsia pejesü sünain palaaka. Wajiiraka antünüsu anain palaaje sünain mma mülo'u Kolompia otta palaaje-wiinna sünain Wenesueela. Tü mmakat Wajiira mma washirü sütüma ein karwon sulu'u mmakkat, tia a'yatanüsü natüma Cerrejón. Wajiira suumain wayuu, yalajana napülapüna alijunakana otta müsia süpülapüna Kolompia otta Wenesueela. Eesü sulu'u mmakkat Wajiira tü uuchika Makuira, antünüsü anain saa'u isashiika; shiia ne'e eere wüittüin cha palaaje sünain wajiira. Aa'inmajünüsü sukuaippa Uuchika Makuira sünainje juyaka 1977. Miyo'u suumainka Makuira sünainmüin 25 000 h, sümio'ushe shia 450 m. Saamatüisü mmakat sünainmüin 27 grados (80,6 °F).

Tü isashiika saa'u mmakat Wajiira 3 sukuaippa[edit | edit source]

  1. Wajiira palaaje eesü isashii, eesü namüna sümaa jasai, ipapüle otta müsia palaaka.
  2. Wajiira meriia eesü palaa, tü süchii Palomino, mmakat Dibulla otta müsia ainmajünaka mma Müsichi.
  3. Wajiira wuna'pümüin pejesü sünain Sierra Nevada de Santa Marta otta pejesü sünain Sierra de Perijá, tü mmakat wüittüsu sütüma ein juya waneepia otta müsia ajüitüsü süchi sünainje müinka saa'in Süchi Rankeriia.

Kulaalayaawatia[edit | edit source]

  1. Sukuaippa wane isashii