Wp/cko/Cletus Avoka
Cletus Apul Avoka bu wuuri 20 November 1951. I ti lɔya a Ghana fɛn, politikifɔ na i ti Zebilla fɔm bo bu wo Upper East Region MP.[1]
I ŊGƆ NI KARA KƆ JƆRƐ
[edit | edit source]Bu wuuri Cletus Apul Avoka 30 November 1951. I fite Teshie bo i dodo Zebilla n wɔ, Upper East Region lɛɛ. I kɔɔri Navorongo sɛkondere sukuli wɔ. Na wɔ akɔ University of Ghana dɔ ye i nyaari L.L.B afɔ 1976. Na wɔ kaaki akɔ Ghana School of Law, dɔ ye i nyaari i Bachelor of Law digiri afɔ 1978.[2]
POLITIKI JUMAM
[edit | edit source]2012 mba tu n sin na wɔ ade Benjamin Kunbuor jinabiri ka Majority Leader. MPim bo bu tɔɔsu nsɛn su Ghana Palamenti n nu dɛɛ sanga lɛɛ. Yiri yo tiiri Minister of Interior sanga bo NDC gomina bo bu fere i ka John Atta Mills woori biɛ n su ni haari ba juuri 2010.
I cicirisu minista juma bo i yoori la Minister of Land and Forestry, sanga bo JJ RAWLINGS woori biɛ n su lɛɛ.[3] Yiri yo tiiri Bawku West kɔnsitiɛnsi MP a fite 1993 kɔ juuri 2005.
2008 mba tu n nu na wɔ kaaki awura Palamenti. Yiri yoori MP bo i tɔɔsu nnyɔ su Zebilla kɔnsitiɛnsi n nu. I boori i juma bu January 2009.[3]
2000 MBA TU AFƆ NI
[edit | edit source]Avoka yo tiiri Garu Tempane MP fiteeri 2001 kɔ juuri 2004.[4] 2000 afɔ n na mba tu n nu na wɔ adi Garu Tempane kɔnsitiɛnsi bo i wo Upper East Region biɛ ni. I Jinaari i tiɛŋgu faŋga nu wɔ na wɔ adi biɛ ni Upper East Region dɔ.Akudibila nyaari mba 14,282 wɔ.[4]
I pɛsɛnti la 45.40% mba tuuwa n nu.[5] I diiri William Azuma Dominic bo i ti NDC fɔ n wɔ, ni William Pullam PNC fɔ, ni Emmanuel S.N. Asigri NPP fɔ, ni Tindogo D. Ashock CPP fɔ, ni Halid M. Yussif United Ghana Movement fɔ ni Hamidu Sahanona National Reform Party fɔ lɛɛ.
Bu kunkun kɛrɛ mba bo bu nyaari kabo bu duma n tɔɔsu n yaa; 12,224, 2,908, 1,360, 293, 246, 138. Bu kunkun gusu pɛsɛnti kabo duma n tɔɔsu yaa; 38.90%, 9.20%, 4.30%, 0.90%, 0.80%, 0.40%.[5]
2008 afɔ n dɛɛ mba tuuwa nu, i diiri mba 13,074 fa fite mba kɛrɛ bo bu tuuri bo i kɔ yasuuri mba 32,215 bo pɛsɛnti la 40.50%. I diiri Appiah Moses bo i nyaari mba 10,470 na i pɛsɛnti la 32.50%, ni John Akparibo bo i nyaari mba 6,701 i pɛsɛnti la 20.80%, Sulley Awanni Agholisi bo i nyaari mba 1,461 i pɛsɛnti la 4.54% , ni Azuma Yussif Ndago bo nyaari mba 273 i pɛsɛnti la 0.85% ni Atiah Kudugu bo i nyaari mba 236 pɛsenti la 0.73%.
2012 mba tu afɔ gusu na wɔ adi. I nyaari mba 21,900 fa fiteeri mba kɛrɛ bo bu tuuri bo i kɔ yasuuri mba 41,106. I pɛsɛnti la 53.28%. i diiri Frank Fuseini Adongo bo i nyaari mba 17,082 i pɛsɛnti la 41.56%, ni Mallam Yusuf Isa bo i nyaari mba 1,739 pɛsɛnti la 4.23% ni Atangnaba Abraham bo i nyaari mba 385 i pɛsɛnti la 0.94%[5]
I TIƐŊGU ŊGƆ JƆRƐ
[edit | edit source]Avoka ti kristo fɔ wɔ na i ti Katoliki. I la bara ni mbaam nna.[6]
Nɔaniɛ n fiteeribiri
[edit | edit source]- ↑ http://www.ghanamps.com/mps/details.php?id=2565
- ↑ http://www.ghanamps.com/mps/details.php?id=2565
- ↑ http://www.ghanamps.com/mps/details.php?id=2565
- ↑ http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/uppereast/171/index.php
- ↑ http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2012/uppereast/176/index.php
- ↑ https://www.parliament.gh/mps?mp=270