Jump to content

Wp/aig/Istori a Aanteega an' Baabyuuda (1871–1958)

From Wikimedia Incubator
< Wp | aig
Wp > aig > Istori a Aanteega an' Baabyuuda (1871–1958)
 Disya aatikl eena Nawt Aanteegan.

Dis aatikl kova de istori a de Prezidensi a Aanteega fram 1871 go 1958. Eena dis taim, Aanteega min wan prezidensi onder de Britesh Liwaad Ailan dem, plus de ailan dem Baabyuuda an Redawnda. Eena dis era yunivaasal soffrij set-up, an lokl gavament flaarish. Een 1958 Aanteega jayn de Wes Indiz Fedareyshan.

Gavament

[edit | edit source]

Eena de lait 1800-dem an eerli 1900-dem, Aanteega min memba a de Britesh Liwaad Ailan dem, weh tek eena de prezidensi dem a Sen Kitts-Neevis, Domineeka, an Manserat. Aanteega run bai wan Lejislativ Kounsul; wen de kounsul paas wan bil, de Gavna fu de Liwaad Ailan dem hafu sign um.

Pan 14 Aagast 1914 de Aanteega Defens Fos tap pan akitiv duuti, mek up a memba dem a de Liwaad Ailan Pohlis an de Defens Rizaav Korp.

Pan 1 Disemba 1951 Aanteega adopt im fus Konstituushan, niem “Konstituushan an Ilekshan Ordinaan”. Ina di papah, Aanteega kaal az wan Kolonee. Dis Konstituushan stap til 27 Febyuwari 1967 wen de Asosheet Staat Konstituushan tek ova. De Lejislativ Kounsul kip aa'z de Prezidensi lejisleycha, nou mek up a de Atouni Jenral, tu nomineit memba dem, an ten ilektid memba dem. Di taim wen dem adopt um de kounsul ga ten ilektoral distrik dem.

Ilekshan dem

[edit | edit source]

Tri nashanal ilekshan hol bitween 1871 an 1958. Di fus min de 1946 jeneral ilekshan, hol onder liimit soffrij. Afta de Konstituushan an Ilekshan Ordinaan, di fus yunivaasal-soffrij ilekshan min de 1951 jeneral ilekshan. Di las wan eena di piryad min de 1956 Aanteegan jeneral ilekshan. Aal tri ilekshan min lan-slaad viktri fu de Aanteega Triedz an Leyba Yunyahn an de Aanteega Leyba Paati.

Demografix

[edit | edit source]

Een 1911, de reyshl mek-up luk so:

ReysPopyuleshan
Blak27224
Kalad4032
Wait1015
Totowtal32271

Istori bai Eeriya

[edit | edit source]

Sen Jan Siti

[edit | edit source]

Een de lait 1800-dem an eerli 1900-dem, Sen Jan Siti run bai wan siti boord.

Baabyuuda

[edit | edit source]

Bifuo de Baabyuuda Ordinaan, Baabyuuda na gat nuff gavament organ dem paat fram im majistreit koat. Baa 1898, de bieldin need ripaia, an dem prapoz fu build wan “ova-siya haus”. Pan 30 April 1904 de Baabyuuda Ordinaan gwaan eena fos, set offishal Tuch fu Kodrington, mek nuff rul fu ruul de ailan, an gi de ailan likl otomoni. Di Ordinaan se Baabyuuda overseen bai wan Warden.

Odda Vilij dem

[edit | edit source]

Een 1945, dem set-op wan vilij kounsul sistim pan Aanteega. Een 1950 dem exten di kiaman fu de kounsul dem. Disemba 1950 di rejistreyshan fu de Janeweri 1951 vilij kounsul ilekshan staat. Pan 4 Disemba 1950 di vilij kounsul lis' look so:

Vilij KounsulCheeapason
Swetes, Boklis, an Jaan HjuuzEnest Wilyam (Swetes)
Sen Johnston an Klea AalD. W. Hurst (Klea Aal)
LibataJ. M. A. Edwadz
Faiv AilanW. J. Bontin
Betesda an Kristian HilVida Maartin (Betesda)
Pigats an OzboonS. T. Jeemz
See Vyu Faam an FriimansKristofer Renyolds (See Vyuu Faam)
Jonsons Poynt an Krab HilJaan Sebaschan
Pataz VilijF. O. Benjamen
BoolanzKlifod Paaka
Sida GrouvM. G. Jozef
Paaram an ParesRolstan Wilyam