Wp/aig/AIDS
HIV a wan retrouvairis wa atak imyuun sistim; widout treak, im lead tuu wan raanj a kondishan wey naiga kaal AIDS. Sikya preeventab'l; manajab'l wid treak, tun kreeanik. No kyuur aaw vaxin yet; bot antiretrovaira meek de koos slo, an' ef yu staat bifo siknis go far, laif-expɛktans mos'li norml – yu liv wid HIV, noh ded fram am. Treak menz lif-laang regyimen fu kip vaairal-lod unditektebl.
Treak shud staat azuun az diagnous mek. Wen unditektebl fu long taim, risk a sexyal transmeeshan efek'tivli zeero – "U=U". Widout treak, HIV mash up imyuun sistim, tek yeerz bifo AIDS; fus' stage sheef laik fluu – plenti noh si saayn; den long laik no saayn; leta – TB an' oda opotyunistik dizeez, an' tuma wa raar eena norml imyuun; laita yu si waaet-loos. No treak: avrij liv 11 yeer. Aarly test help stop dis koos an' stop spread.
HIV spread mos'li tru unprotekt sex (anal/oral/vajeenal), kontaminiet needl aaw blad-transfyuu'zan, an' fram mada tu pikni (pregneensi, delivri, bies-feedin). Saliva, swea, teerz – no spread. Oral-sex likl risk. Wey fu avoi' – seef-sex, PrEP, PEP, treak dem wa ketch, needl-exchienj. Pikni kyaansaiv pat weh gi antiretrovaira tu mada an' beibi.
HIV/AIDS rait up eena 1980s; siknis bring big soesaiati panik an' diskrimineshan; big ikaanami impak. Plenti mis-konsep-shan (kasual kontakt noh spread). Rilijahn dibaet – Katolik Choch noh supoot kondam. Big medikal an' paalitikal atenshan an' fanin sinz 1980s.
HIV jump fram oda primiet go uman eena Wes-sentral Aafrika eena early-mid 20 sentri. AIDS fus' rikagnaiz by CDC eena 1981; HIV kaws eedentifai eerli eena de dekied. 1981–2024 estimit ded ova 42.3 milyan. Een 2023, 630,000 ded, 1.3 milyan nyu HIV, 39.9 milyan liv wid HIV (65% eena WHO Aafrika Rejahn). HIV/AIDS kawn as pandemik. NIH (US) an' Gates Faandieshan pledj US$200 milyan fu wurl kyuur-reesach.