Wp/yua/Janal

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | yua
Wp > yua > Janal
Ichil janal

Janal

  • Káastlan t'aan: Comida, alimento o vianda.

Jooroch’

Yaan ka’ap’éel bix u beeta’al le janal beya’. Yáaxe’ ku beeta’al yéetel u lool k’úum wa x-tóop’ tu  winalilo’ob septiembre tak diciembre, leti’ beetik ma’ je’e ba’alak k’iin je’e u béeytal u beeta’ale’. U láak’e’ ku beeta’al yéetel chakbil bu’ul, lela’ je’e u béeytal u beeta’al je’e ba’alak k’iin ichil le ja’abo’.

U jooroch’il bu’ul

Tia’al u beeta’al u x-jooroch’il bu’ule’ chen ku xa’ak’ta’al juuch’ yéetel jump’éel u yibil tsaatsel k’éek’ene’ ku péenkuchta’al, wa ku beeta’al bey mejen lake’ wa je’e bixak uts tu yich máake’, ku ts’o’okole’ ku tu’ubul ichil u k’aab chakbil bu’ul táan u look tia’al ka’a tajak. Le ken tajake’ ku jáala’al jaantbil láak’inta’an yéetel tsajbil k’utbil tikin iik ch’ula’an yéetel u k’aab su’uts’ pak’áal wa limón, wa chen k’utbil tikin iik.

U x-jooroch’il u lool k’úum

Tia’al u beeta’al u x-jooroch’il u lool k’úume’, jach ja’atskabe’ ku t’o’okol u lool yéetel u muumun ich le x-tóop’o’ wa k’úumo’; le u loolo’ ku bin u bu’ujul tia’al u xíixta’al yéetel u luk’sa’al u yik’ele’, ku máansa’al ichil choko ja’ tia’al u kíinsa’al u tsaap, ka’alikil táanxelile’ táan u cha’akal le u mejen icho’. Ku ts’o’okole’ le loolo’ob, k’úum  yéetel jump’íit u táatajal cebolla yéetel áak’ iiko’ ku tsa’ajal yéetel u yibil tsaatsel k’éek’en, ku ts’o’okole’ ku ts’a’abal ti’ jump’éel kuum pa’te’ yéetel le u wóowolal, u péenkuchil wa u mejen lakil juuch’o’, ku ts’a’abal chan nonoj u ja’il tia’al ma’ u séeb sa’ap’al ka’a eleke’, ku ch’óoch’kunsa’al tu p’iise’ ku ts’a’abal k’áak’ tajal.

Le x-jooroch’o’ ma’atech u júuyta’al tumeen je’e u júutule’. Tia’al u jaanta’ale’ ku láak’inta’al yéetel tsajbil juch’bil tikin iik, xa’ak’a’an yéetel u táatajal cebolla tu p’iis ch’óoch’il, wa ku láak’inta’al yéetel jump’éel x-ni’ peek’ beeta’an yéetel ya’ab iik, cebollina, cebolla, cilantro yéetel u k’aab su’uts’ pak’áal.

Lela jump’éel janal jach seten ki’ chen ku beeta’al tu winalilo’ob u lool yéetel u yichaankil x-tóop’.

Bey je’ex ts’o’ok in wa’aliko’, lela’ jump’éel janal chen ku béeytal u beeta’al tu k’iinil u loolankil x-tóop’ wa k’úum yéetel yaan u mejen icho’ob. Jump´éel janal jach tajan ki’.

To’obil waaj wa X-wíit’ k’aax

Tia’al u beeta’al le janal je’ela’ ku beeta’al k’u’um je’ex suukile’ ku ju’uch’ul, yaan máaxe’ ku xa’ak’tik yéetel jump’éel chak k’óol, u bak’el kaax chaka’an yéetel jump’íit chak xa’ak’.

Yéetel junjaats le juuch’o’ ku beeta’al jump’éel chak k’óol. Lela’ ku beeta’al puk’bil juuch yéetel chen ja’, ku p’a’atal tsamtal junsúutuke’ ku ts’o’okole’ ku máayta’al. Ichile’ ku ts’a’abal u ja’il juch’bil k’uxub tia’al u chaktal yéetel u ki’ibokkuunse. Le ken ts’o’okoke’ ku ts’a’abal yóok’ol k’áak’ tajal ka’alikil u bin u ts’a’abal u táatajal cebolla, p’aak yéetel iik, beeyxan u le’ yerba buena, orégano yéetel cebollina wa cebolla; u yibil tsaatsel k’éek’en yéetel ta’ab tu p’iis.

Le ken ya’al u t’uchkiinsa’al k’áak’e tak ken tajake’, unaj u bin u júuyta’al tumeen wa ma’e’ ku táak’ale’ ku yelel. Le ken ila’ak ts’o’ok u tatchajal ma’alobe’, ku ch’úuya’al.

Ka’alikil u beeta’al le ts’o’ok k-a’alika’, u láak’ máake’ táan yéeyik tikin jolo’och nuuktak yéetel túulistake’, ku xot’ik u chúucho’obe’ ku lakláantik u wáawalale’ ku ts’amik ich ja’. Le jolo’och ken u ts’u’uts’ ja’o’ ku xíit’il ma’alob ma’atan u jáatal.

Táanxel kuumile’ unaj ts’o’ok u ts’áanchakta’al kaax chen yéetel jump’íit u le’ orégano, pimienta, clavo yéetel u ta’abil tu p’iis, ku tajale’ ku sala’am k’áak’ta’al yóok’ol chúuk.

Le juuch’ tia’al pak’achtbilo’ ku xa’akta’al yéetel jump’íit u yibil tsaatsel k’éek’en yéetel jump’íit ta’abe’ ku jaajay pak’achta’al tu táan le jolo’ocho’, yóok’ole’ ku cho’obol le k’óolo’, ku ts’a’abal wa jayxéet’ u bak’el le kaax chaka’ano’, le ken ts’o’okoke’ ku bíil to’obol yéetel le jolo’ocho’, ku chúuchuchk’a’axal u ni’ob, tu ts’ooke’ ku wíit’k’axta’al tu chúumuk.

Le ken ts’o’okok u láaj beeta’ale’, ichil jump’éel kuum táasche’eta’an u yiit tia’al ma’ u kúulule’ ka’ eleke’ ku bin u ta’asali’, le ken p’iisake’ ku chu’upul yéetel ja’e ku ts’a’abal k’áak’ tajal.

Le x-wíit’ k’aaxo’ ku jaanta’al chan choko láak’inta’an yéetel choko café wa u ja’il je’e ba’alak u yich che’eyle’.   

Táamal

Ma’ayli’ kulak máak u beet le táamalo’, ku líik’sikubáa yéetel tuláakal u nu’ukulilo’ob kun k’a’abetchajalo’ob bey je’ex u le’ ja’as, u táatajal u yook ja’as wa kij tia’al u k’a’axal.

Tia’al u xo’otol u le’ le ja’as tia’al meyajo’ ku yéeya’al le ma’ jach xe’exe’et’o’, tumeen k’a’abet chan nuuktak u táatajal tia’al u k’a’axal le waajo’. Yéetel junxéet’ sakansak nooke’ ku cho’obol tia’al u luk’sa’al u éek’il. Ku ts’o’okole’ ku sóomsomk’áak’ta’al ti’ kaabal k’áak’, tia’al u yolbal. Ku ts’o’okole’ ku xe’et’la’ajal tak bey junnáab chúumuk u kóochil tia’al u to’obol le waajo’.

Táanxelile’ unaj ts’o’ok u tak’ankuunsa’al u bak’el kaax páak’xa’ak’ta’an yéetel k’uxub wa chen ts’áanchakbil yéetel u le’ orégano yéetel u ta’abil tu p’iis.

Le ken ts’o’okok u líik’sikubáa máak yéetel tuláakale’, u láak’ ko’olele’ unaj ts’o’ok xan u beetik u k´óolil bey je’ex ts’o’ok in tsoliko’, ka’alikil u láak’e’ táan u xa’ak’tik le juuch kun k’a’abetchajal yéetel u yibil tsaatsel k’éek’eno’.

Ku ts’o’okole’ ku ch’a’abal ka’a tiich’ le kij póoka’an tia’al le k’aaxo’ ku k’atkuunsa’al tu táan u mayakche’il meyaj, yóok’ole’ ku ts’a’abal junyáal u le’ ja’as, ku ts’o’okole’ ku pak’achta’al tu táan junwóol juuch’ kex beyka’aj u wóolol u k’ab máake’, le ken jáayake’ ku náakal kex tak oli’ junnáab u wóolisil, yóok’ole’ ku ts’a’abal u k’óolil yéetel u ki’il wa le u bak’el le kaax tak’ankuunsa’ano’. Tia’al ma’ u tuul u k’óolil yéetel u jóok’ol u ki’ile’, ku wu’uts’ul le juuch’ yóok’ol tia’al u núup’ulo’. Tu ts’ooke’ ku to’obol ma’alob yéetel le ja’aso’, ku ts’o’okole’ ku k’a’axal yéetel le kijo’, tia’al ma’ u xéet’el ka’ okok ja’ ichil ka’alikil táan u tak’ankuunsa’al.

Ichil jump’éel kuume’ ku ta’asal mejen che’ tu yiit yóok’ol mejen tuunich tia’al ma’ u yets’tal tu yiit tumeen je’ u yelele’, yóok’ole’ ku tso’olol táamal, ku chu’upul yéetel ja’e’ ku ma’akale’ ku ch’uykiinsa’al yóok’ol k’áak’ tia’al tajal, ba’ax ku xáantal kex bey jump’éel horae’.

Le ken tajake’, ku ch’úuya’ale’ ku jóok’sa’al tia’al síistal. Wa ts’o’ok u k’uchul u sutukil u yúuchul janale’ ku wa’ach’al tia’al ka’a séeb síisak.

Tia’al u jaanta’ale’ ku láak’inta’al yéetel k’íink’inal café wa u ja’il je’e ba’alak pak’áalile’.