Wp/yua/Ch'uup

From Wikimedia Incubator
< Wp‎ | yua
(Redirected from Wp/yua/Ch'up)
Wp > yua > Ch'uup
Ch'uup

Ch'uup, xba'al, yéetel ko'olel

  • Káastlan t'aan: mujer, hembra

Ch’uup, u núupule' xiib. U noj jela'anil xch'uup ti' xiibe' tumeen leti'e' úuchak u yo'omtal yéetel u yaalankil wáa u síijsik u yaal. U chíikul tu yóok'lal u wíinklale', ko'olele' ku nuuktal u yiimo'ob, yaan u peel y éetel oli' asab bek'ech u t'aan ti' xiib. Ichil tuláakal ba'al kuxa'an úuchak tun wíinik, ba'alche', ch'íich', ik'el, ba'alnáab wáa k'áaxo'obe' yaan u xiibil yéetel u xch'úupil, kex yaank'iin ma' t'áalkab chika'anili'. Wáa kt'aan tu yóok'lal wíinike', k'a'ana'an k-a'alik tu mejentakile' xch'uup, ba'ale' le ken chan xuulak wáa le ken káajak u yu'ilaankile' ku k'aaba'ta'al ko'olel.

UNESCOe' tu jets'aj tu ja'abil 1975 u k’iimbesa’al láalaj 8 ti' u winalil marzo bey u k'iinil ko'olelo'ob ku meyajo’ob. o’ tu k'iinil láalaj ja'ab. Ba'ale' tu k'iinil 5 ti' septimebre tu ja'abil 1782e', tu kaajil Túpaj Katari en Alto, u aj k'abtuunilo'ob españa tu kiinso'ob juntúul ko'olel aymara u ch'i'ibal, tumeen wa'alaj tu táano'ob utia'al u tokbesik u yáax kajnáalilo'ob Bolivia, Perú, Chile yéetel Argentina. Tu yóok'lal úuchik u yayaj kiinsa'ale' jejeláas máasewáal mola'ayo'ob tu much'uba'ob ichil Segundo Encuentro de Organizaciones y Movimientos de América tu kaajil Tihuanacu (Bolivia) tu jets'o'ob u Noj Máank'inal Máasewáal Ko'olelo'ob wáa Día Internacional de la Mujer Indígena, ku k'iibesa'al láalaj 5 ti' septiembre ba'ax káaj u beeta'al tu ja'abil 1983 tak tu k'iinil bejla'e'.